Kas Sa üldse unistad?

Me unistame. Vahel unustame sedagi teha!
Aga võtame aluseks, et me unistame. Unistame julgetest tegudest, kaugetest maadest, suurtest ja väikestest asjadest, mida kord teha ja ette võtta.

Kes unistab toorkoogi valmistamisest, kes oma raamatust, kes perepäevast või rabamatkast, kes oma majja elama asumisest, kes iluaia rajamisest. Kes adrenaliinirohkest puhkusest, kes lennukiga lendamisest, kes Hiina müüril kõndimisest, kes isa lähedusest.

Igaühel on omad unistused.
Probleem võib tekkida aga selles, et me jäämegi "lukku" sinna unistamise-kohta. Me muudkui unistame ja räägime sõpradele juba kolmandat aastat järjest, kuidas tahaksime ühte või teist asja teha. Või juba viiendat hooaeg järjest mängime mõttega minna suusatama või vastupidi just varahommikul rabasse päikesetõusu nautima.

Oled Sa tähele pannud oma sõprade-lähedaste juures, et sageli oleme nende unistusi sõnades juba korduvalt kuulnud, tegusid aga ei näe kuskil. Nad muudkui räägivad ja räägivad, aga ei tegutse. Ehk on meie endaga samamoodi nii? Äkki me ka naudime seal unistuses olemist, sest see on hea turvaline. Mis-mis? Jah, mina usun, et paljud inimesed ainult unistavad, sest see on turvaline. Unistuste ellu viimine on aga samm mugavustsoonist välja ja muutub seoses sellega automaatselt ebaturvaliseks.

Ja nagu ühes raamatus - appi, ma ei mäleta, millises - oli kirjas, et inimesed vajavad sageli unistusi, sest need annavad energiat, motivatsiooni ja põhjust elada. Aga kui nad unistuse(d) ellu viiksid, siis kaoks justkui ka see motivatsioon. Niisiis paljud lihtsalt jäävadki unistama...

Mind väga inspireeris see video armsast Kiwist. Tal oli unistus, ta soovis lennata. Ta teadis, mis on tema unistuse hind, kuid vaatamata sellele viis ta selle ellu. Karm video, milles on minu jaoks suur tõde - kui Sul on unistus, siis tööta selle nimel! Jah, ta küll suri, aga vähemalt viis ta ellu oma kõige suurema unistuse, ta lendas!
 

Üks unistus, mille ellu viisin, oli langevarjuga hüppamine.


Haarasin kaasa oma 70-aastaseks saanud vanaema ja tegime koos tandem-hüppe (st me ei olnud omavahel koos, mõlemal oli ikka oma "kutt"). See oli niiiiiiiiiiiii äge! Nautisin tandemi puhul just seda vabalangemise osa, mida üksi hüpates ju kohe pole. Need 33 sekundit olid hüppe kõige ägedam osa! Huuh, adrenaliin läheb praegugi üles, kui sellele päevale ja hetkele mõtlen.

Hüpe ise oli nii äge! Tõeline emotsioon! Alguses nagu suurt adrekat sees polnud, aga kui lennukiga lendasime ja erinevatel kõrgustel üksinda hüppajad välja hüppasid ning meie tandemina veel lennukisse jäime ja kogu aeg kõrgemale tõusime, siis tuli närvipinge sisse. Mäletan nii hästi, mida mõtlesin, kui vanaema esimesena välja hüppas ja pilvede vahele kadus. Mõtlesin, et "appppiii, mida ma teinud olen!" Vanaema elu oli justkui minu vastutusel :D Aga siis oli meie kord hüpata ja üks sekund oli õudne, siis oli lihtsalt laheeeeee. Pilvedesse hüppamine, üüberkiirusel alla tulek, see emotsioon, adrenaliin, niiii kift. Kui langevari juba lahti tehti, siis läks rahulikumaks, aga ma kiljusin ikka edasi, lasin emotsiooni välja. Nautisin täiega :D
 
 
Mu vanaema on üübercool :) 
 
See emotsioon!!
Ta on niiii nunnu :) Vanaema siis!
 
Teine suur unistus oli mul kuumaõhupalliga lendamine.

Selle otsustasin ka tol samal, 2014.aasta suvel ette võtta. Mõtlesin, et kaua ma ootan ja sellest jutustan, teen ära! Läksime kahekesi, tollase kaaslasega. Võinoh, eks ikka piloot oli ka ja et adrenaliini veel rohkem oleks, oli korvis ka kaks tüüpi, kes siis meie max-kõrguselt välja hüppasid. Tegemist oli siis langevarjuritega, kes adrenaliini otsisid. Huuuuuh, mis adreka-laks see meile ka oli - näha neid niimoodi välja hüppamas, nii kõrgelt! Jummel, see oli palju õudsam kui kuumaõhupalliga lendamine ise :D

Aga lennust - see oli lahe. Päris õudne ja mind-blowing oli õhku tõusmine. Selline tunne, et see pole võimalik :D Lendasime mööda põlde, ületasime maanteed ja nautisime metsa kohal hõljumist. Ilm oli hiirvaikne, päike loojus imeliselt, kõik oli väga maagiline ja energeetiliselt päris võimas. Isegi piloot, kes teeb iganädalaselt lende, oli õhtu ilust lummuses. Ütles, et meil vedas ja tegemist oli täiusliku kuumaõhupalli sõidu ilmaga :)
Nüüd tahaks veel hästi lumisel talvehommikul ka palliga sõita. Siis on tunne ja kogemus tõenäoliselt päris teistsugused...
Olime pääääris kõrgel :) 
 
Emotsioon oli taaskord laes.
See oli siis aeg, mil ma veel alkoholi jõin :) 
Unistuse elluviimist vaatamas.

Neid täide viidud unistusi on veel. Õega olen käinud reisimas, varahommikut olen rabas vastu võtnud, õues oli tähti vaadanud, katusel olen ööbinud, Indias olen reisinud, Balil olen käinud, Vietnamis olen käinud, Ameerikas olen käinud, perepildistamise olen teinud, fotonäitusi olen avanud, kohe annan välja ka oma esimese raamatu, ajakirjadesse olen kirjutanud (mõnda ajakirja kirjutamine on olnud unistuste-listis), emaks olen saanud jne.

Mul on veel unistusi, mida teha tahan. Paljud neist on seotud reisimisega erinevatesse riikidesse, külastada nende riikide imesid ja vaatamisväärsusi ning saada teatud kogemusi, emotsioone. Ma unistan raamatute kirjutamisest, ma unistan raamatute toimetamisest. Paljud mu unistused on seotud perega, pojaga, koduga, kirjutamisega jne...
 
Millest Sina unistad? 
Pane tähele - kas Sa üldse unistad? 

Mina ükshetk avastasin, et mingil perioodil ma ei unistanudki. Elasin vaikselt oma elu ja igapäevast rutiini ning suured unistused, mis elevust tekitaksid vms, olid puudu. Öeldakse, et me võiksime igal aastal ette võtta või ära teha midagi sellist, mis on meie unistuste-listis. Midagi sellist, mis paneb meid elevusest ootama või õnnelikuna meenutama. Midagi, mis jääb meelde ja mis on eriline. On see siis mingi reis, väljasõit, koosviibimine, uus hobi, oskus, millegi "ära tegemine", kogemus, emotsioon vms...

Niisiis - mõtle enda jaoks, et millest Sa unistad? Mis on Sinu praegused unistused?
Ja siis vaata, et mida Sa teed selleks, et oma unistusi ellu viia. Unistusi või unistust, vahet pole... Kas Sa liigud mõne unistuse täitumisele lähemale? On Sul midagi, mille nimel elada, mida oodata ja mille jaoks põnevusega raha koguda, päevi lugeda või õhtuti jooksmas käia?

Loe ka Kirjutaja Getteri blogi http://www.kirjutajagetter.ee

Värske number

Eelmised numbrid
  • banner
  • banner