Ilu põhitõed

Inspireerituna Skandinaavia minimalismist ja mõtteterast „mitte liiga vähe ja mitte ka liiga palju“ liiguvad ka kehahoolduse trendid tagasi juurte juurde. Ilma algsamme tegemata ei saa me ka nahka kosutada, seega – laskem sel hingata.
 
Sügisel hooajalisse igapäevarutiini naastes ei jää meil üle muud, kui eluviis üle vaadata ja seda edendada püüda. Otsustame, et sööme rohkem köögivilju, istume vähem ja liigume rohkem, tahame pühendada rohkem aega perele, leida loomingulisi eneseväljendusviise ja õppida uusi oskusi. Hakkame taas enam tähelepanu pöörama oma füüsilisele, mentaalsele ja vaimsele heaolule. Need püüdlused tähendavad enamasti servast servani täidetud päevakava ning muudatused on igati teretulnud, kuid kõiges ilurituaale puudutavas tuleks üleliigne küll välja jätta ning naasta nahahoolduse põhitõdede juurde. Vähemalt aeg-ajaltki. Laskem nahal hingata, et see saaks uueneda ning vabastada end loomulikul moel kõigi nende ainete jääkidest, mida me iga päev endile peale kanname.
Nahahooldusrituaale saab, ilma oma välimust kompromiteerimata, lihtsustada kasutatavate kosmeetikatoodete hulka vähendades. Minimalism ja ainult põhilisele keskendumine imbus nahahooldusvaldkonda Skandinaavia vähem-on-rohkem mõttekoolkonnast ehk lagom, nagu rootslased selle kohta ütleksid. Tõlkes tähendab see „parasjagu“. Lagom-liikumine innustab oma järgijaid elama tasakaalustatud elu, rõhutades kõiges mõõdukust. See tähendab elu, milles on olemas kõik heaoluks vajalikud komponendid – omalaadne kuldne kesktee.
Skandinaaviapärane mõõdukus on täielikuks kontrastiks ülemääraste kosmeetikatoodete kuhjamisele küll vannitoariiuleile, küll omaenese näkku. Kuna vastandutakse igasugustele liiasustele, ei pea see mõttesuund vajalikuks ka tooteid, mis on pungil keemilistest lisanditest, nagu sünteetilised aroomi- ja värvained, parabeenid ja sulfaadid – neid kõiki loetakse ülearusteks.

Traditsioonide tarkused

Sügavalt juurdunud usust mõõdukusse on Põhjamaade inimesed välja arendanud minimalistliku ja ainult olulist kaasava nahahoolduskontseptsiooni. Sellesse kuuluvad kasulikud üldjoonelised nõuanded kõigi nahatüüpide hooldamiseks, sest igaüks meist vajab eluterveid hooldusrutiine ja nahahoolduse baastooteid. Need fundamentaalsed ilunõuanded aitavad meil parandada välimust ning meie nahahooldusrituaale kas tõhustada või lihtsustada. See, millest me siinkohal räägime, on õigupoolest traditsiooniliste kasulike nahahooldusrituaalide kogum, mis aitab meil parandada jumet ja muuta nahka kaunimaks. Ükskõik kui iseenesestmõistetavad ja lihtsad need nõuanded ka poleks, ikka kipume me neid aeg-ajalt ära unustama. Tasuks meeles pidada, et terve ja jumekas nahk on alati kõige kaunim, see on tõsiasi, millega lihtsalt ei anna vaielda. Ja sama vastuvaidlematud on ka peamised nahahooldusreeglid.

Esimene samm: puhastamine

Näo puhastamine on õige nahahoolduse alustala. Sellega ei eemalda me mitte ainult jumestust, vaid ka päeva jooksul nahale kogunenud higi, mustuse ja mikroobid ning toksiinid, mis sinna ööga tekivad, ning lõpuks ka surnud naharakud, mis võivad hakata nahapoore ummistama. Nahka tuleks puhastada kaks korda päevas, põhjalikum puhastus tuleks teha õhtul enne magamaminekut ning hommikul tuleks piirduda õrnema puhastamisega, et säiliks hüdrolipiidide kiht ja naha mikrobioom, mis on naha tervise seisukohalt olulised.
Õige puhastustoode tuleks valida oma nahatüüpi arvestades: normaalsele nahale on parimad leebed niisutavad puhastusvahendid, mis ei muuda naha pH-d, kuivale nahale jälle sobivad rahustavaid taimeekstrakte sisaldavad niisutavad emulsioonid, mis aitavad veekaotust pidurdada. Taimeekstraktidel põhinevad, mustust eemaldavad ning rasutootlust reguleerivad ja naha pH-d tasakaalustavad geelid ja näopiimad sobivad aga kõige paremini rasusele nahale.
Nahatüübist hoolimata tasuks vältida puhastustooteid, mis sisaldavad alkoholi ja sulfaate, sest mõlemad kuivatavad nahka. Lisaks tuleks eemale hoida toodetest, mis sisaldavad sünteetilisi lõhnaaineid, mis võivad esile kutsuda nahaärrituse, ning samuti antibakteriaalsetest seepidest, mille liigne kasutamine võib hävitada naha mikrobioomi.

Näo pesemine

Vesi on näo puhastamise üks olulisimaid elemente, siiski on igapäevasel veega näo pesemisel omad reeglid. Näo pesemisel kas kraani või duši all tuleks vältida liigkuuma ja liigkülma vett, kuna mõlemad võivad põhjustada kapillaaride purunemist.
Soovitatav on näo puhastamist alustada sooja veega pesemisest, mis avab poorid ja pehmendab nahka, valmistades seda ette puhastamiseks. Kui vaja, siis kasuta ka mõnd näopuhastusvahendit, kanna see masseerides näole ja liigu õrnade ringjate liigutustega alt üles. Seejärel loputa nägu jaheda veega, mis aitab pooridel taas sulguda ning pärsib liigset rasueritust. Kui kasutad mõnd näopesutoodet või tõhusamat puhastusvahendit, pese see põhjalikult maha, kuna selle jäägid võivad tekitada ärritust, aknet ja teisigi komplikatsioone.
Lõpuks kuivata nägu puhta käterätiga, sellega õrnalt tupsutades, mitte nühkides. Käterätt peab olema kindlasti puhas, sest määrdunud rätikult võib sinu näole sattuda terve hulk potentsiaalseid nahaprobleeme tekitavaid baktereid.

H2O – võluvesi

Nahk on esimene organ, mis hakkab ebapiisava veetarbimise korral rahulolematust ilmutama. Kui kehal on veepuudus, hakkavad rakud kuivama ning nende vananemine kiireneb. Kollageen ja teised elastsed kiud hakkavad nõrgenema ning nahk kaotab oma elastsuse ja prinkuse, muutub rippuvaks, kortsuliseks ja tuhmiks. Samas kui piisav veekogus aitab toitainetel mööda keha jaguneda ning ainevahetusjääkidel kehast väljuda, puhastades seega ka nahka.
On kindlaks tehtud, et juba pool liitrit vett suurendab vere ja toitainete voolu nahakudedesse ning annab nahale särava jume. Selleks et tagada nahale optimaalne niiskus ja peletada vananemisilmingud, tuleks juua umbes poolteist liitrit vett päevas, kõige parem, kui tegu on kas mineraal- või allikaveega. Poemahlad ja muud taolised joogid ei asenda vett. Ainult värske allikavesi (samuti see vesi, mille saame värsketest puu- ja köögiviljadest) aitab kaasa sinu ilule ja tervisele. Vees sisalduvad mineraalained toidavad kõiki nahakudesid ja on naha valkude normaalseks ainevahetuseks esmatähtsad. Näiteks räni on nahka uuendava toimega mikroelement, mis osaleb kollageeni ja elastiini uuenemise kompleksprotsessis.

Teine samm: toniseerimine

Paljud naised jätavad nahatooniku näohooldusest välja, asendades selle õlivaba mitsellaarlahuse, puhastavate salvrättide või puhastusvahtudega, mis eemaldavad meigi näolt, silmadelt ja huultelt ühe hõlpsa liigutusega. Siiski napib neil läbipaistvatel vedelikel näotoonikutele omaseid aktiivaineid ja seega sobivad need üksnes mustuse ja jumestuse eemaldamiseks. Toonik on puhastusrituaali oluline lõpuetapp, mis valmistab naha ette edasiseks hoolitsuseks. Toonik aitab ka eemaldada puhastusainejäägid, mis võivad esile kutsuda allergilist reaktsiooni, ning veega näo pesemise järel kõrvaldab toonik nahalt katlakivijäägid. Olenevalt tüübist ja eesmärgist aitab toonik ka tasakaalustada naha loomulikku pH-d, mis võib puhastamisprotseduuride käigus kõikuma lüüa, ning tugevdab nahka, suurendab selle elastsust, niisutab ja uuendab.
Vali toonik vastavalt oma nahatüübile või sind vaevavale probleemile. Kõige õrnatoimelisemad on looduslikud toonikud, mis koosnevad taimeekstraktidest. Kuiva, küpse ja õhukese naha hoolduseks sobib kasutada roosiekstraktil põhinevat näovett või hüdrosooli. Samuti sobib roos normaalsele nahale, selle nahatüübi jaoks on hea ka lavendliekstrakt, millel on taastavad ja rahustavad omadused. Põletikku ja punetust leevendavat kummeliekstrakti sisaldavad toonikud sobivad hästi tundlikule ja kergesti ärrituvale nahale ning kergelt bakteritsiidne, põletikuvastane ja poore ahendav veriheinaekstrakt on hea rasusele ja aknele kalduva naha hooldamiseks. Rohkelt antioksüdante sisaldava rohelise tee ekstraktiga toonikud on aga ideaalsed küpsele nahale: see pinguldab ja uuendab nahka ning muudab selle tekstuuri pringimaks ja vähendab kortsude silmatorkavust.

Kolmas samm: niisutamine

Ükskõik milline su nahatüüp ka ei oleks – niisutamine on ilumängu üks põhireegleid. Hommikune niisutus muudab naha säravaks ja kosutatuks ning pikaajaliselt niisutavad tooted jätavad selle tunde kestma kogu päevaks. Hea niisutuskreem moodustab nahapinnale kaitsekihi, mis ei lase niiskusel sealt kaduma minna. Nimelt lendub meie kehast naha kaudu iga päev mitu detsiliitrit vett. Mida kuivem on õhk, seda suurem on niiskusekadu ning seda kuivemaks muutub ka nahk. Loomulikult kaasneb sellega naha vananemisprotsesside kiirenemine.
Hea niisutav kreem peaks sisaldama spetsiaalseid niisutajaid – aineid, mille molekulidel on niisutav toime, näiteks hüaluroonhape, keramiidid või asendamatud rasvhapped. Samuti peaks päevakreem sisaldama päikesekaitsefaktorit, mis kaitseb nahka UV-kiirte eest ja seeläbi ka enneaegse vananemise eest, mis tooks kaasa kortsud, pigmendilaigud ja laienenud kapillaarid, samuti on liigse UV-kiirguse korral oht pahaloomuliste nahahaiguste tekkeks. Kuna päikesekaitsefaktori kaitsevõime ei ole sajaprotsendiline, võiks kreem sisaldada ka antioksüdante, näiteks C- ja E-vitamiini või feerulahapet, kuna need aitavad neutraliseerida sinu nahka läbistavate päikesekiirte kahjulikku mõju.
Loomulikult ei ole mingi uudis, et ka niisutav kreem tuleks valida vastavalt nahatüübile. Kergema tekstuuriga kreemid sobivad kombineeritud nahale, samas kui rammusamad on ideaalsed kuiva naha hoolduseks.
Tasub tähele panna, et laialt levinud uskumus, et mida rohkem kreemi näole kanda, seda rohkem niisutust nahk saab, ei vasta tõele. Nahk on võimeline imama vaid tillukese koguse niisutustoodet. Kui kipume kreemi liigsetes kogustes kasutama, võime tekitada nahale ülekoormuse ja seda hoopiski nõrgestada, muutes naha täiesti sõltuvaks välistest niisutajatest. Kõik, mida nahk tegelikult vajab, on umbes herneterasuurune kogus, mis tuleb hoolikalt ringjate liigutustega masseerides toonikust veel niiskele näo- ja kaelanahale kanda. Kui sul on seejärel ikka veel tunne, et niisutajat ei saanud piisavalt ja nahk tundub liigpinges olevat, lisa veel pisut. Kui niisutajat saab aga juba liiga palju ning nahk jääb läikiv ja nähtava-tajutava kreemikihiga, siis haara pabersalvrätt ja lase liigsel kreemil sellesse imenduda.

Neljas samm: hooldus ööseks

Öise hoolduse koha pealt jaguneb kosmeetikamaailm kahte leeri: on eksperte, kes väidavad, et nahka peab kindlasti enne magamaminekut niisutama, sest see aitab kaasa looduslikule taastumisprotsessile, ning nende oponendid omakorda kinnitavad, et öö on aeg, mil nahk peaks saama kõiksugustest lisanditest puhata. Nende hulka kuulub ka näiteks Susan West Kurz, kes on Dr. Hauschka holistilise nahahoolduse põhimõtete suur austaja.
„Öösel, sel ajal, kui meie magame, muutub ka meie naha töörežiim ning ainevahetuse kiirus, keskendudes hoopis teistsugusele ülesandele, nimelt enesetaastamisele. Sel ajal, kui keha puhkab, kasutab nahk päeva jooksul tarbitud toitaineid enese uuestiloomiseks ja taastamiseks, asendades vanu rakke ja kudesid. Selle tegevuse käigus teeb nahk kõvasti tööd ja hingab ohtralt pooride kaudu. Samal ajal väljutab nahk nendesamade pooride ja ninakarvade folliikulite kaudu jääkaineid, mis tervendusprotsessi käigus on tekkinud,“ kirjutab West Kurz oma raamatus „Awakening Beauty“ („Ilu äratamine“).
Kuna nahal on niigi käsil äärmiselt suure koormusega protsessid, ei tohiks me seda öösel nahahooldustoodetega vaevata, rõhutab Kurz, märkides, et tooted võivad hakata poore ummistama, luues seega viljaka pinnase põletike ja komedoonide tekkeks. Seega tuleks nahal lasta öösel vabalt hingata ja tegeleda jääkainetest vabanemisega. Kõige lihtsam viis nahale oma töö tegemiseks häid tingimusi luua on kanda pärast õhtust näopuhastust ja toonikuga niisutamist nahale looduslik toitev mask ning see siis enne magamaminekut maha pesta.
Kui sul on juhtumisi tõesti niivõrd kuiv nahk, et isegi mõte igaõhtuse hoolduse ärajätmisest ei tule kõne allagi, on hea nõu varuks Cyrille Telinge’il, kes on Prantsusmaalt pärit looduskosmeetika brändi Novexpert üks loojatest. Ta soovitab: „Lase nahal teha ümberlülitus kahel ööl nädalas ning ära vaeva seda mingite kosmeetikatoodetega.“ Hooldusrutiini puhutine murdmine stimuleerib Telinge’i sõnul naha loomulikku taastumisprotsessi ega lase nahal pidevalt välisele hoolele toetuma jäädes laisaks muutuda.

Täispikkuses lugu saad lugeda novembrinumbrist lk 80.
 

Loe edasi ajakirjast

Värske number

Eelmised numbrid
  • banner
  • banner