Püha jõulukuu

Aasta viimase kuu lõpus terendavad iga-aastased kinkide, pidude ja söögirallid. Kui kõigel sellel tundub väsitavate kohustuste ja raha lõhn küljes olevat, tasub pöörduda tagasi algse juurde, põliste ehedate meie rahva jõulude juurde – need on rõõmu ja puhkuse pühad.
Tekst: Liisa Kaasik
Jõulud on aastavahetuspüha, mil lõpeb vana ja algab uus päikeseaasta. Kodus on käimas esivanemate hinged. Jõulud on uue aasta seeme, mida tuleb erilise hoolega hoida ja luua. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning vaikne üksmeelne ja rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta.
Meie peame jõule ikka oma kodus, täitsa tavalises linnakorteris ja kinnitan, et ka siin on võimalik luua täiuslikku jõulumeeleolu ja -rõõmu. See algab ennekõike südamest ja suhtumisest, nõudes omajagu häälestust (et mitte öelda teadlikku tööd ja kokkuleppeid), et argisest välja lülituda ja astuda keha ja meelega aasta kõige pühamasse puhkepaika, aega ja ruumi, milleks jõulud on.
Jõulukuu kuu- ja päikeseseisud kulgevad tänavu nõnda, et esimene kuupäev jääb kaduaega. Teisel kuupäeval ilmub noore kuu sirp taevasse, edendades uusi algusi. 12.–16. jõulukuul õilmitseb taevas helge täiskuu. Ning sealt edasi suubume vanakuu kahanemise rütmides aasta lõpu poole.
21. jõulukuuks, mil on aasta kõige pimedam päev, pööripäev ja toomapäev, oleks hea kõikide selle aasta tööde-toimetuste, võlgnevuste ja lubadustega ühele poole saada, et 22.–24. mil päike peatub liikumatult päevapesas, täies kohalolus pühasid nautida.
25.–26. on uue päikeseaasta tervitamise pühad, algab päikese uus rännak valguse ja suve poole. Jõulukuu lõpp ja uue päikeseaasta algus jäävad kaduaja mõjusse, mis võiks lõpetamisi toetava ja tagasivaatamist soosiva mõjuga olla neile, kelle jaoks aastanumbri vahetus päikeseaasta vahetusest suurema tähenduslikkusega on.
Nagu ikka, on minu alljärgnevad maarahva pühade kokkuvõtted kirja pandud Mall Hiiemäe „Eesti rahvakalender VII“ pärimuskogumikku, Maavalla koja kodulehte ning sirvikalendrit allikana kasutades.
 
21.12 toomapäev
Toomapäeva tähendust võib mõista mitmeti. Esiteks seos toomisega, ehk see on viimane päev, mil paslik tuua tagasi laenatud esemed, maksta aasta vältel võetud võlad jne. Teiseks on Must- ehk Tahma-Toomas nii aasta pimedaima aja lõppemise kui ka pühade-eelse suurpuhastuse tähiseks.
Toomapäev toob jõulud majja ja meie peres on see üks suure ja põhjaliku jõulueelse koristuse ning jõulutoitude ettevalmistamise päev. Sel päeval tasub ärgata vara, sest teha on palju: kuna jõuluajal valitseb tööde keeld, tuleb hiljemalt toomapäeval ära teha koristamised, pesupesemised, kodu kaitsmised ja kaunistamised ning varuda ja valmistada jõulutoidud. Toomapäeva õhtuks meisterdame lastega koos vanadest kaltsudest ajalehtedega täistopitud tahmapoisi ning viime selle naabermaja ukse taha. Tasub oma uksetagune õhtul üle vaadata, sest ühes ukse taha jäetud Tahma-Toomaga tuleb koju mustust ja haigusi.
Toomapäeva toimetuste hulka kuulub ka oma kodu ohutamine ja piiramine. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Näiteks tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siis tehakse kadakasuitsu.
Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid – mida kaunimad, seda paremini nad töötavad. Need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuleb nad peale pühi põletada (ja ma tean, et see tundub ebaõiglane, sest just need südamega valmistatud jõuluristid tulevad alati need kõige-kõige ilusamad!).
Õhtu lõppeks paneme oma puhtas kodus valgele laudlinale värskeid jõulutoite ning kutsume pühademeeleolu ning esivanemate hinged oma koju. Alates toomapäeva õhtust jõulude lõpuni jääb öösiti tuli põlema ning toit lauale. Jõuluajal ei tohiks öösiti valgus toas kustuda ning tasub jälgida, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Nõnda ei meelita me oma koju soovimatuid vaimolendeid, keda jõulude paiku ringi liikumas on. Seega plinkivad jõululambikesed akendel ei ole meie rahva vanade tõdemustega kooskõlas.
Soovitus: lisaks tubade koristamisele, on toomapäev eriti kasulik ja soosiv pesu pesemiseks. Kui saab sel päeval viimse kui musta pesu elamises pestud, püsib puhtus kodus kogu tuleva aasta.
Toomapäevast algavad jõulud ning siit peale võib teha üksnes neid töid, mis on vajalikud pühade pidamiseks. See on aeg, kus koos päikesega peaks puhkama ka inimene. Poode mööda kingitusi otsides kulutatud aja võiks aga pühendada hoopis oma lähedastele. Ehk on lohutav teada, et kingituste tegemine, eriti aga nende pärast arust ära minemine, ei kuulu maarahva jõulukombestikku.
 
22.24.12 jõulud
Pole midagi mõnusamat kui ärgata 22. jõulukuu hommikul oma puhtas kodus puhaste linade vahel, panna selga pidulikud heledad riided. Päike peatub päevapesas ning ka meie pere puhkab ja pühitseb jõule. Oleme kokku leppinud, et need päevad aastas oleme me kõik kodus, ei lülita telerit ega arvuteid käima, telefonidki on hääletud ning veedame kogu aja päris elu päris asju tehes.
Eelmisel aastal ei olnud jõulupühade alguses lundki maas ning lõikasime lastega valged paberist lumehelbed, et nendega oma koduukse ning trepikoja aknaklaase ehtida. Meisterdasime lõngade ja grillvarraste abil jõuluriste ehk ohutisi. Tegime kogu perega fotosid ja vaatasime vanu fotoalbumeid, meenutasime mööduva aasta sündmusi, mängisime laua- ning osavusmänge, rääkisime lugusid ja pikutasime niisama. Kui tihti muul ajal sa sellist aega oma ellu lubad?
Praegusel ajal on kuused jõulude sümboliks saanud. Huvitav on aga teada, et meie rahvani jõudis see mood mõisa, kiriku ja linna eeskujul alles 19. sajandi keskel. Enne seda toodi jõuluks tuppa puhtad kuldsed õled, mis tekitavad jõulurõõmu ja elevust, nendega saab mängida, nendel saab pikutada, neist saab meisterdada. Õled toovad õnnistust ja tervist, selles on maarahva jõulude põlist väge. Aga meie peres on tavaliselt kuusk ka ikkagi toas.

Küllust loov jõululaud
Mida panna jõululauale? Perenaiste igipõline küsimus. Või kas ikka on? Kindel on see, et jõululaud peab olema uhkelt, lausa priiskavalt kaetud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Muistne pidulaud võib tänapäeva piiramatute valikute juures tunduda üsna kesine. Laual peaks kindlasti olema õlu, sealiha, jõululeib ja jõuluvorstid ja kõik ikka enda tehtud! Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
Üks isemoodi kujuga leib püsib puutumatuna laual kogu jõuluaja: jõululeib – see tehakse meie peres orikakujuline ja pannakse lauale toomapäeva õhtul. Ta kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava pühadejõu, mida uuel aastal mingi hetk tarvis võib minna.
Jõuluvorstid polegi meie maal põliselt olnud mitte verivorstid, vaid valged, tangust ja sibulast. Jõululeib, õlu ja liha peavad laual olema terve jõuluaja. Ja jõuluajal pole söökidest kellelegi midagi keelatud. Jõuluöösel tuleb süüa 7, 9 või 12 korda – siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Ühe söögikorrana läheb arvesse ka mõni amps. Meil on kohe seks puhuks tabel seina peal, kus käime märkmeid tegemas.
Jõuluajal on lähedaste hinged kodus käimas ja kehtib uskumus, et kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda üles võtta. Ja üldse oleks parem jõuluajal laua ja voodi alla valgust mitte näidata ega sinna kiikamas käia.
Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul, soovitatakse üleval olla, mängida, jutelda ja mõistatada. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega, aga tasub meeles pidada, et magajatega kõiksugu tempe visatakse. Eri tavad on ka jõuluajal magamise kohta: kui ikkagi magama heidetakse, siis soovitatavalt põrandale ja täies riides.

Päikeseaasta lõpp
Jõulukuu 24. päev on pühadelaupäev. Selle päeva tähtsaim tava on saunaskäimine. Saun pannakse kütte juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema, sest siis on hingede saunakord. Saunast lahkudes jäetakse viht ja vesi sinna hingede jaoks valmis. Pühadelaupäeva saunaskäiku tuleks suhtuda kui erilisse rituaali. Õige saun puhastab nii keha kui hinge. Kellel pole kuidagi võimalik saunas käia, võib end ka jooksva vee all puhtaks küürida, et puhta meele ja kehaga uuele päikeseaastale vastu astuda.
Sel päikeseaasta lõpul peetakse ka koduloomi meeles ning käiakse neile toitu viimas. Vahel viiakse ka metsloomadele. Jõuluööl saab oma anni ka kaevuhaldjas. Jõuluõhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid (diagonaalsed võrdkülgsed kaitseristid).
Nii nagu leedo ja tuli, käivad ka jõulud ja elav tuli kokku. Esivanemad on pühade ajal põletanud nii peerge kui küünlaid. Meie rahva jõuluküünlad on olnud kolme- või viieharulised. Kolm õnnistab ja viis kaitseb. Jõulutuli ei pea jääma tegemata ka tänapäevases küttekoldeta korteris: ahjutäit puid võib asendada ka tilluke laastulõke keraamilisel- või metallalusel. Jõuluöine tuli ennustab: kui suits tõuseb otse üles, laabub järgmisel aastal kõik hästi.

25.12 uus päikeseaasta
Jõulukuu 25. päeval läheb päike päevapesast valguse ja suve poole liikuma, algab uus päikeseaasta. Uue aasta hommikul võiks kogu pere värske veega nägu pesta. Vee väe suurendamiseks pannakse vette hõbedat ja pussnuga. Näo pesemine toob uueks aastaks selged silmad ja selge meele, tervist, virkust ja hea jume.  Selline taig võib anda ka erilise selgeltnägemise võime.
Perele toob õnne, kui aasta esimeseks külaliseks on meesterahvas, kes soovib head uut aastat. Tähtis on jälgida, et sel päeval ei pühiks põrandaid, sest nõnda võib oma pere õnne kodust ära pühkida!
Soovin kõigile Sensa lugejaile head ja mõnusat kulgemist sellel aasta ühel erilisemal kuul. Tähistades jõule kodus, jätad selle püha väe enda perele ning saad sellest jõudu ammutada kogu aasta. Teeme nii, et sel aastal ei jääks jõulurahu ja jõulurõõm pelgalt tühiseks sõnapaariks. Vähemalt mitte sinu jaoks!
 
 

Loe edasi ajakirjast

Värske number

Eelmised numbrid
  • banner
  • banner